Kuu teema on mind alati pealunud, väike ilus näide, luuletus kuule, autor on unustatud...

Oh täiskuu, kui sa taevalaest
mind viimast korda näeksid, vaest
nii ahastades südaööl
siin kõrge puldi ääres tööl
kui tihti toas, mis koli täis
su nukker pilk must üle käis
ah, saakisn mägedele ära
kus keset sinu armast sära
öövaimus varjud lehvitlevad
all hõbeaasu ehib kevad
end teadmiskõntsast igaveseks
su kastes terveks, puhtaks peseks