My mush is in my room.

Ma leian, et pole eksitud, kui leiti, et põhivärvid olid siiski kollane, roheline ja punane. Kõik ongi seda värvi, varjuditega muidugi. Igikestev chillimine omadega mäel olles on ehk parim universumi alternatiiv. Ja kas me üldse peaksime nimetama seda alternatiiviks, kui see ongi just see kuulumine, sest plastkork ei kuulu. Ja siis.. ja siis tuleb mingi kuradi häda?! Käed, las nad olla, ma ei taha nendega tegeleda praegu ja jalgadest ei soovi ma rääkida, ma ei mõista neid ja nad ei allu mulle. Samas on kased just juba lapsepõlvest need, kes mind kaitsevad nende kuradi metallkamakate eest, millel neli ratast all. Ühe õhtu jooksul uuesti sündida on vast üks etemaid juhtumeid selle aja jooksul siin universumis viibides või tegelikult, seal. Ja üle-üldse mul ei olnud savi, ma olin mullane, pärast mida sain ma oma põsed punetama iseenda uuesti leidmisest. Omadega mäel, jah, päris mäel.