Vajadus lobiseda XD

Et siis üks viiele, nii olen ma viimasel ajal kooli sattunud. Aga otseselt halvasti ka midagi pole ning tohutut vajadust kohal olla ka mitte. Neljapäeval tegin oma kaks töökest ära, kusjuures ei saa öleda, et Halvasti oleksid läinud. 

Niisiis on mul nüüd tänu Kristianile mingisugune tabel, mida ma pean järgima, kuigi "pean" on selleks liiga karm sõna...tähendab tahan järgida. Esimene tabel läheb neljapäevani, siis peab uue koostama. Tabelis on veerud ja lahtrid ja sõnad :D Tegelikult on vaffa tabel täitsa.

Nii, on reede, nii nagu reedeti ikka tuleb vast sõpradega Krooksu istuma minna, aga see on ka omaette teema, samas ei viitsi, samas tahad, samas oled mõelnud sellele, et suurte kokkusattumise voolude tõttu, mis liikvel on, võib just seal otsa põrgata keegi, keda tõsiselt ei tahaks näha :P

Aga see selleks, vast tuleb ikka läbi hüpata, let's hope for the best :)

Aga tuju on ikkagi super-hea, mõnus rahulik ja fun. Kõige parem on see, et miski ei häiri ja sihid on paigas, seega kulgeme rahus :D

Jah, nii ongi

Mediteeri

Mõtle mida sööd

Treeni keha

Visualiseeri

Spiritual Practice

Õpi midagi uut

Teeni kedagi

Naera

Õpi hingama

Kontrolli oma mõtteid

yeesh

Blurring and stirring the truth that comes out
(I don't no what's real and what's not)
Always confusing the thoughts in my head
So I can't trust myself anymore

See lõik kirjeldab hästi mu viimase aja tundeid.
Täpselt nii kõik oligi, ei teadnud enam mida või keda uskuda.
Aga nüüd, mind valdab vaid rahulolu, võiks isegi öelda, et mingisugune apaatia kõige eksisteeriva vastu. Külm rahulikkus ning kaine meel.

Kuu teema on mind alati pealunud, väike ilus näide, luuletus kuule, autor on unustatud...

Oh täiskuu, kui sa taevalaest
mind viimast korda näeksid, vaest
nii ahastades südaööl
siin kõrge puldi ääres tööl
kui tihti toas, mis koli täis
su nukker pilk must üle käis
ah, saakisn mägedele ära
kus keset sinu armast sära
öövaimus varjud lehvitlevad
all hõbeaasu ehib kevad
end teadmiskõntsast igaveseks
su kastes terveks, puhtaks peseks

Tiitlita.

Musta ronga kujul lendaks ma taevas,
siis eemal kõigest sellest oleks, mis mind vaevas
Ei teaks ma valu tunneks hirmu,
ainult lendaks mööda linnu.

Kuid miski siis vaevab veel,
see inimeste kuri keel.
Ka linnuna ei rahu saaks,
vaid kõik mind ikka jälle neaks.

Ainult surm see päästab mind
ja mõnud pehme mulla pind.
Ainult kergus mul nüüd hinges,
lõpuks vaba lendan pilves.

2005ndal aastal kirjutatud luuletus, kujuta sa pilti, siiamaani peas. vapsjee

Uuesti...

Nagu üks moslem paar päeva tagasi ütles, et milleks andis Jumal meile aru, kui me ei kasuta seda mõtlemiseks. Mitte et ma sellega väidaks, et ma paadunud uskliks oleks, aga millessegi ma ju ometi usun. Usun ka mõistusesse ja mõtte jõusse. Ei tasu alati enda jaoks asju nii keeruliseks mõelda, sest tegelikkuses on tõelisus üpriski selge. Seda ei tohi vaid varjudel ähmaseks muuta lasta, tuleb säilitada kaine mõistus ning võtta asju nii nagu need on. Ja mõtlemine... väidetavalt kõige tugevam jõud maailmas, seega on mõistus kõige suurem vaenlane ja kõige suurem sõber. Ülemõtlejate puhul ehk pigem vaenlane... see selleks. Aeg uueks suhtumiseks ning uuteks mõteteks.

Hääbuv jätk...

Vana koltun'd pildiraam
Surnud rotid, ämblik
Põlen'd, tuhastunud kraam
Tumeroheline samblik

Killud luitun'd klaasist
Väike valguskiire niit
Kuivan'd lilled vaasist
Poolsöestun'd mustjas kriit

Roostes roobil tahmajälg
Ümber roosa õienärts
Tilkuv vesi, piisk- plärts ja plärts
On see elu surmanälg
(On see surma elunälg)