My mush is in my room.

Ma leian, et pole eksitud, kui leiti, et põhivärvid olid siiski kollane, roheline ja punane. Kõik ongi seda värvi, varjuditega muidugi. Igikestev chillimine omadega mäel olles on ehk parim universumi alternatiiv. Ja kas me üldse peaksime nimetama seda alternatiiviks, kui see ongi just see kuulumine, sest plastkork ei kuulu. Ja siis.. ja siis tuleb mingi kuradi häda?! Käed, las nad olla, ma ei taha nendega tegeleda praegu ja jalgadest ei soovi ma rääkida, ma ei mõista neid ja nad ei allu mulle. Samas on kased just juba lapsepõlvest need, kes mind kaitsevad nende kuradi metallkamakate eest, millel neli ratast all. Ühe õhtu jooksul uuesti sündida on vast üks etemaid juhtumeid selle aja jooksul siin universumis viibides või tegelikult, seal. Ja üle-üldse mul ei olnud savi, ma olin mullane, pärast mida sain ma oma põsed punetama iseenda uuesti leidmisest. Omadega mäel, jah, päris mäel.

Could have been, should have been.

Actually am being.

Muki, Nuki & Tiidu seiklused

Teate ju küll, kuidas kuuma ilmaga tahavad kutsud end vees jahutada, sest keel on juba pool tundi suust välja tilbendanud ja lakk on higist niiske. Vot nii pandigi Muki ja Nuki auto taha kuuti ja sõideti kanali juurde, kus nad vette lubati. Teisi inimesi see häirivat ei paistnud, sest Nuki ja Muki olid nagu normaalsed inimesed ikka, üks blond ja teine punapea. Naljakas oli, vaadati küll, kui Muki ja Nuki jälle kuuti lükati, mis lehkas kergelt bensiini järgi, sest ennist oli seal bensukanister ümber läinud. Ei teagi nüüd, kas oli see neist aurudest või lihtsalt kahe kutsi harmoonilisest suhtest, mis pani neid rõkkavalt naerma, lauldes lugu http://www.youtube.com/watch?v=3cnQCk0u49w sõnadega: 1) Tiit näppis pär**ut, näppis pär**ut; 2) viin tapab varakult, tapab varakult. Ehk siis kokkuvõtvalt - Tiit tapab varakult, tapab varakult ja kutsud olid ilusti elusalt-tervelt kodus ning lakkusid oma kõhtusid, sest kõhulihased olid naermisest krampi kiskunud.

Ilus hea.

More than enough to be Happy! It's a way of living, it's a freek'n mental state. It's my being in everywhere. Oh so pretty. Oh so good. Love.

Being in between...

I've been drifting between two worlds - in one, where I have almost everything and in another, where I have you.

My Manifesto

'Cause sometimes I just sit and stare, just watch and learn. The most prevailing feeling that I have is peace, and that's good I think. May be, that I have finally found some kind of propitiation in my life, due to some alterations in my personality. Nobody is to be without error, but that is sincerely fascinating and I would like to manifest, that I shall not try to fix them anymore, 'cause they are the tiny bits that make a person the Person. My periods of decay are over, the insurmountable gap between "I" and "happiness" has vanished. I'm going to bypass all the negativity in life and embrace the positive with arms open wide.

Müstika

"Ära lase ennast nii tarbida siis pidevalt. Kas sa ei leia, et su teele paisatakse pidevalt üks ja seesama kogemus, et sa sellest lõpuks õpiks, mitte ei taoks enda pead kogu aeg vastu seina, kuigi sa tead, et sein jääb püsti ja su pea läheb üha rohkem katki. Äkki oleks aeg aru saada?"

"Jah, ma näen seda mustrit, ma olen ka ise sellele mõelnud."

"Siis mida sa ootad, järgmist seina?"

"Ei, ma ootan ... ma ei tea, mida ma ootan, ehk julgust ise kõigele sein ette panna, sein ette sellele mustrile."

"Ära oota, ära ürita, vaid tee seda."