A Bloody Smile

Dany istus rõdul sigarett näpus ja vaatas üksnes kuud. Tuhk kuhjus ta riietele ja söövitas auke ta nahka, aga ta ei tundnud midagi. Ta palus Kuul end siit ära viia, ta põlvitas selle ees, aga see ei mõjunud. Dany palus end viia kohta, kus ta ei tunneks midagi ja kus poleks kedagi, ta palus end viia pilvedesse, kus oleks nii külm, et ta ei tunneks midagi, aga Kuu ei teinud seda. Kuule ilmus punane sõõr, Dany küsis kas Kuu naerab ta üle ja sõõr muutus suuremaks.....see oli verine naeratus. Pilv tuli tohutu kiirusega Dany poole ja võttis ta enda embusesse ja tõstis ta õhku, Dany tundis tuult ja külma ja siis järsku midagi. Ta oli vaba kõigest, mõtetest, tahetest, piirangutest, valust, rõõmust, tunnetest.
Ta lebas vaevu hingates rõdu all oleval roostes metalltrepil ning teadis, et varsti on kõik läbi.