Miski, millest peaks justkui ükskõik olema, ei saa tekitada emotsiooni, ei halba ega head. Ei viha, hirmu, ega armastust. Kui mingi ajahetke tulek, mingi sündmuse lähenemine ärevaks muudab, siis on ilmselge, et see sündmus kannab endaga kaasas mingit mälestust, mis ei lase külma närviga üritust maha magada, vaid paneb kas rõõmust hõiskama või siis pahuralt needma ning üritused väita, et "mulle jõulud korda ei lähe", on sulaselge vale. Rõõmu hõisked nüüd vaevalt inimest ennast koormavad, aga sündmuse needmine ja enda depressiivsemaks muutmine siinkohal on küll üsna mõttetu ja vaid ennast kahjustav tegevus ja ma loodan, et kõik täiemõistuse juures olevad isikud mõistavad, et iseendale pole mõtet käkki keerata. Eks arusaamine sellest lihtsast loogikast võtab aega, eks nii sai ise kordki õpitud. Põhiline on endale oma emotsiooni tunnistada, ilma milleta ei oleks võimalik edasi liikuda, mille tõttu saaks sellest kaasas kantavast mälestusest ogalise seljakoti asemel pigem mõnus pehme kott-tool. Koormatud oleku asemel lihtne olemine.
Head lihtsat olemist!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment