On kahte liiki inimesi meie mälus. Need, kes jätavad sinna jälje ja need, kes ei jäta. Oma jälje maha jätmine on vast iga inimese sisemine soov: jääda meelde, olla unustamatu, olla vajatud, olla tähtis. Kuid jäljed on on erinevad, mõned sügavamad, mõned vähem meeldejäävad. Sügavamad mõjutavad meid kõige rohkem, osaliselt nende alusel teeme oma valikuid ja võtame vastu otsuseid. Sügavamad jäljed hakkavad paratamatult suunama meie olemust. Neist hakatakse kõige rohkem puudust tundma, olid nad siis head või halvad. Mida suursugusem oli sügav jälg, seda jalustrabavam peab olema järgmine jälg, mis soovib leida oma koha unustamatutes mälestustes. Mälu, kuhu vanasti oli kerge oma jälge jätta, on nüüdseks raskemini ligipääsetav. Latt kõigile mälestustele on tõusnud, enam ei ole lihtsus piisav. Enam ei lepita vähemaga.
No comments:
Post a Comment