Friday, January 8, 2010
Müsteerium
Üleüldine vaikus võtab maad, kaovad tunded ja piirid, kaovad arusaamised. Ei ole õiget, ei ole valet, ei ole kaotajaid ega võitjaid. On lihtsalt üks mäng, kus me teadsime mis riske me võtame ja mis õppetunde me enda teele paiskame. Me teadsime kaua me elame, kellest me hoolime ja keda me enda elust välja tõrjume. Me leppisime enne enda sündi kõikide hingede kokku, mis rolli nad meie elus mängivad. Kuid me unustasime selle kõik, kui me sündisime, sest need olid mängu reeglid. Aga mõelda vaid, kui suudaks seda kõike meenutada, kõike, mis algselt pidi mitte meenutatav olema. Nagu ma kogu aeg räägin, minu elu on selline, sest ma kujutan seda endale kõike ette... mitte päris täpne, elu on selline, sest ma ise tahtsin , et ta selline oleks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment