tuul tasa targu õhku lõikus.
Vaikselt käime oma radu,
taas miski on hääbuv, kaduv.
Nii ja jälle me lähme,
enda selja taha jät'me.
Et hingata me saaks taas tasa,
ja kõik see halb meist jääks maha.
Homne eilsest parem saagu,
ärgem hingematvalt vaagu.
Nüüd võtkem sõõm ja uueks loogem,
enda eluradu uusi koogem.
B.J.
No comments:
Post a Comment