Unenäolik reaalsus.

"Mäletad, me istusime ja rääkisime tasa... ja siis tuli hommik, kui me veel üksteise ümber põimunud olime. Ja ma teadsin, et sa pead minema, aga ma teadsin, et näen sind juba järgmine öö, sest iga öö külastad sa mind mu unenägudes ja see tegi mind rõõmsaks. Kuid nüüd... nüüd enam ei ole kellelgi muul võimalik mu näole sellist naeratust tuua ning näha mind särasilmsena ärkamas."

...oodates järgmist korda, mil väike kolks pimeduses võib reaalsete kõhukrampideni viia.