2 nädalat ja paar tundi...

...siis ma ütlen head aeg, mu kallid. Lähen ja olen ära. Kas kaua? Ma ei tea. See on suhteline. Kuidas kellelegi. Ses suhtes, et tempus fugit. Aga kui tagasi tulla, siis pole lootustki, et leiate eest sama inimese, lihtsalt ja loogiliselt, see muudab väga palju. Minu missioon on enne lahkumist siiski läbi käia kallimad inimesed ning neile kõigile võrdselt aega anda, mis loogiliselt võttes lihtsalt ei saa olla korraldatav. Ohh ja opapaaa, eks näis, nagu ikka, kuidas välja kukub. Aga seda ma tean, et ära olemisel on mu kõige kallimaks tegelaseks minu selja külge just kui haagitud pamp, mis sisaldab kõige väärtuslikemaid, see on rohelist värvi nagu mu uhiuute papude lisandidki . . nunnu eksole, ojaa, mhmhm. Huvitav kas 26 september on Eestis ilus ilm.. ??!