C'etait simplement de plus

Öeldakse, et alati tuleb oma algsetele plaanidele kindlaks jääda, et kui otsus mingis asjas on vastu võetud, siis seda täide viies ei tohi muuta plaani, et see justkui näitaks nõrkust. Samas ei toimi midagi siin maailmas nii nagu kõik teoreetikud ühte kokku arvavad, alati läheb miski 100% juures valesti, kas või 5% jagu, midagi läheb ikkagi teisiti. Olgu, jah, taheti tõesti maitsta anda seda sama maailma, mida pakuti teistele, seda kõike ja veel rohkemgi. Alguses, nagu loogiline ka oli, tuli kõik väga hästi välja, aga hiljem see kõik muutus, plaanid muutusid...onju. Aga isegi siis, kui plaanid muutusid, ilma, et seda märgati, oleks pidanud jätkama algset plaani. Aga kuidas? Seda ei saanud enam teha, isiklik suhe kogu looduga oli juba liialt suur ja võit, kui selline, oleks olnud liiga suur kaotus, ja kaotus kui selline, võimaldas midagi erakordset. Midagi erakordset, millele ei oska anda selle õiget kohta maailmas, võib-olla sellepärast, et sel ei olegi oma kohta maailmas, vähemalt mitte siin ja praegu.