Ja siis ta tantsis!

See ei olnud mina. Mina, seistest koos temaga seal lava ääres, kuulasin inimbassi. Ja siis see suvaline neiu jooksis meie vahelt läbi, otse lava ette - oma triibulises särgis - ja hakkas erinevalt kõigist rabelema, jah, just nimelt rabelema kõigi ees, kord ta väristas veidralt puusi, kord rindu...või noh, me olime seljataga, nägime vaid, et õlgu, aga no eest... Seda vot ei tea. Kõik oli nii nagu siis, nagu siis veel. Jah!