Until the morning night

Kas kreeka keel või pliita kirves, emba-kumba, aga kõlavad ikka samamoodi, eriti veel siis kui ränk tuisk näkku jookseb ja ei saa aru, kus rõduäär, kus jää, kus misiganes. Kui teeks sc'i, pole probleemi. Istudes, kuulates, tehes suitsu nii, et enam ei jõua. Ei on Ei, mu kallis, eksole. Mh, koju koju, ja-jah. Ei, kindlasti mitte, sinna hoopis... olgu. Aga sinna, ka sinna võib minna, aga varem või hiljem jookseksid kõik teed eraldi. Ja-jah, eksole, head und ja tere hommikust, peaasi, et kontakti ei hoia. "Kuradi sitane ilm, buss tuli nagu vana emane raisk, jah ikka, mina ka sõitsin valesti, no kuradima vaim, ma ütlen, ikka vaatad nihu!" oh tädi tädike, ka sõnavara sinu kõrval kahvatab. Ega jah, suht hämar teema.